Landseer

Enne kutsika valimist mõtle enda jaoks läbi, milleks Sa koera tahad?

Kas tahad mõnusat sõpra-kodukoera?
Kas tahad temaga palju näitustel käia?
Kas tahad hakata tegelema aretusega ja otsid sobivat aretuskoera?

Üks ei välista teist. Kuid landseeridel on laigud – nende paiknemine ja valge värvi puhtus on näitusekarjääri silmas pidades olulised. Aretuslooma valik vajab tõsisemat eeltööd ja ka head õnne.

Kas võtta kutsikas Eestist või tuua välismaalt?

Eesti

Pesakondi on harva, aastas 2-3 pesakonda;
Üldjuhul on pesakondade vanemad ja nende taust teada, seega saab piisavalt adekvaatset iseloomu-tervise-välimuse infot.
Võimalus koeral külas käia, võimalus kutsikaid kohapeal vaadata. Hilisem suhtlemine kasvatajaga lihtsam, kergem sõlmida kokkuleppeid hindade/maksmise osas.
Mõnikord võib saada koera päris soodsalt – kui suudad kasvatajale end ja oma kodu näidata maailma parima landseerikoduna.

Välismaa

Pesakondi palju, võimalused valida pesakonda või kutsikat on väga laiad;
Tuleb teha suuremat eeltööd vanemate tausta uurimisel ja loota kasvataja eetilisusele. Pretensioonide korral võib olla kasvatajaga suhtlemine probleemne.
Tehes tugevat eeltööd, omades piisavalt õnne ja tuues sisse uusi sobivaid liine, võib toodud koer olla heaks täienduseks kohalikule populatsioonile.
Sissetoodud isane võib olla huvipakkuv kohalikele emastele. Huvi korral pea nõu Tõuühinguga, kel on ülevaade kohalikest liinidest ja kes oskavad anda nõu juurdetoodavate liinide osas.
Välismaa hinnad võivad olla sarnased Eesti hindadele või kuni ca kaks korda kõrgemad kui Eestis.

Ole tähelepanelik, kuna mõnedes maades on kennelorganisatsioone, millede tõupabereid Eesti Kennelliidus ei registreerita. Kodukoeraks on sellised jõmmid ok, kuid Kennelliidu näitustele minna ja ametlikke pesakondi saada Eestis ei saa.

Emane või isane?

Emane koer

Turjakõrgus: 67-72 cm, kaal 45-60 kg;
Üldjuhul pehmema loomuga, rohkem seotud inimesega;
Kuivema suujoonega kui isased. Mõni koer ei ilasta üldse, mõnel võib seda esineda söögi ootel või suvel palavaga.
Jooksuaeg on 5-10 kuu tagant, keskmiselt 2 korda aastas. Jooksuajal tuleb olla tähelepanelik ca 2-3 nädala jooksul.

Isane koer

Turjakõrgus 72-80 cm, kaal 55-80 kg. Maskuliinne, imposantne.
Üldjuhul iseseisvam, jäärapäisem (on ka täielikke sülekoeri);
Võib veidi ilastada. Kuigi aretusest püütakse väga rippuvate mokkadega isendid välja jätta, on see omadus pigem omane isastele.
Jooksuaeg on täiskavanuna 365 päeva aastas. See tähendab, et kui ümbruskonnas on mõnel emasel jooksuaeg, siis on see ka isasel. Olenevalt koerast võib see tähendada lihtsalt rahutut koera, kes sööb vähe ja teeb kurba häält; või hoopis iga hinna eest aiast välja lippavat koera.
Iluaiandus võib kannatada, kui jalga tõstetakse kus juhtub. Tublimad koeraomanikud on õpetanud oma koera tõstma jalga vaid lubatud postide peale.

Ühine mõlemale

Veehullus.
Inimestelembus.
Mõnus-mõnus-mõnus mõmm.

Lapilised ja täpilised

Standard Landseeri värvist:

Eesti Kennelliidu tõlge: VÄRV: Kattekarva põhivärviks on puhas valge rebitudservaliste mustade laikudega kerel ja puusadel. Kael, rinnaesine, kõht, jalad ja saba peavad olema valged. Pea on must. Aretuseks sobib vaid koonuvõru ja valge, sümmeetriline, mitte liiga lai, läbiv lauk. Sageli veel esinevad mustad pritsmed valgel põhjal pole küll viga, kuid tuleks siiski välja aretada.

Laikude asetus

Saksamaal, mis on nö landseeristandardi ‘hoidjamaa’, suhtutakse värvide paiknemisse kõige rangemalt. Koer, keda Saksamaal loetakse olevat värviveaga, võib mujal mitmekordne välimiku-tšempion olla.

Kuigi standard ei ütle väga täpselt, kuidas värv olema peab, siis heaks tavaks loetakse, et valge piisavalt lai triip jookseb üle näo, et keha peal on mustad laigud, laigud ei tohi ulatuda üle küünarnuki või kanna. Soovitav on, et laik on ka koera laudja peal (kohas, kus saba algab). Musta lubatakse saba peale maksimaalselt 1/3 ulatuses.

Pea osas soovitakse, et huuled oleksid mustad, et triip oleks sümmeetriline ja ulatuks üle pea, samas ei tohiks valge ulatuda üle suunurkade. Silmad-kõrvad peavad kindlasti olema musta värvi sees.

Lubatud

Värviviga

Värvivead

Must värv küünarnukil, kaelal, kõhu peal ja kanna peal loetakse veaks. Must värv laudjast liiga pikalt saba peale loetakse ka apsuks.
Veaks loetakse ka valge värvi esinemist kõrva peal või silma juures.
Värviviga (laikude vale asetus) ei tee koera millegi poolest halvemaks, lihtsalt ta ei saa osaleda näitustel ja ka aretuses ei tohiks teda kasutada. Kuigi seda on ajaloos tehtud.

Värvi pärandumine

Olles landseeride andmebaasi haldamise raames läbi töötanud aretusraamatuid, kus on sees sadu pesakondi, kus on näha vanemate laikude paigutus ning laste laikude paigutus, ei julge ma öelda, et tumedad vanemad annavad tumeda tulemuse ja heledad annavad heleda.
Samas on vanemaid, kes annavad tihemini edasi värvivigu. Olen näinud pesakondi, kus peaaegu kõik kutsikad on märkimisväärse värviveaga, kuigi vanemate värvid on korrektsed.

Täpid

Tihtipeale on landseerikasukas valge värvi seas täppe. Mõnikord on täpid peidetud aluskarva sisse, ja peaaegu ei paista välja. Mõni koer on suisa “dalmaatslane” või “hõbedane”.

Kiirete võitudega näitusekarjääri peale mõtlejad peaksid vältima kutsika võtmist pesakonnast, kus üks või mõlemad vanemad on väga täpilised või hallid. On pesakondi, kus vanemad on puhta värviga, aga järglastel on valges palju träpsu. Samas – vaadates võitjate koerte pilte, leiame sealt ülitoredaid täpikuid.

Neid on palju ja kõik on nunnud!

Sa astud sisse Kasvataja juurde, teed pai kutsikate emale ja Su silme eest läheb kirjuks, sest Sa näed midagi sellist:

Kes on see ÕIGE?

Küsi kasvatajalt nende iseloomu kohta. Erinevused on juba näha mõnepäevaste kutsikate juures (on pealehakkajamaid, on söögikoha eest võitlejaid, on allaandjaid,..);
Vaata üle nende silmad-kõrvad-nahk. Need peavad olema puhtad. (Parasjagu õues mängivalt landseerilapselt ei saa muidugi puhtust nõuda);
Vaata üle hambad – kas hambumus on korras. Juba 4-nädalasel kutsikal on näha, kuidas üle ja alahambad on üksteise suhtes.
Võimalusel jälgi kutsikate arengut, võrdle neid omavahel antud aspektis. On hea, kui kasvataja informeerib regulaarselt kaalukasvust. Korralik kasvataja kaalub “lapsi” regulaarselt.;
Vaata värve – eriti, kui Su soov on näitustele minna.
–Arvesta, et must värv nii keha kui pea peal “laieneb”. Vastsündinud kutsika lai triip üle pea võib täiskasvanud koeral olla päris kitsas. Samas koonu peal saab enam-vähem kindlalt öelda, milliseks valge ala jääb.
–Tuvastada, milline kutsikas läheb täpiliseks ja milline mitte, on 4-8 nädalaselt üsna lootusetu. See on selge umbes 4-5 kuuse kutsika juures.
–Vaata nina pigmenteerumist – Sündides on nina roosa, kuid juba mõne tunni pärast on hakkavad ninale mustad täpid tulema. See ei ole probleem, kui nina pole uude koju mineku ajaks lõplikult mustaks läinud. Siiski oleks hea, kui see on enam-vähem must uude koju minnes.
Pane kutsikad liikuma, vaata liikumist kõrvalt, eest ja tagant, võrdle kutsikaid omavahel. Võimalusel filmi ja võrdle neid perioodiliselt.
Palu kasvatajal teha pilte kutsikatest seisuasendis (pilte tuleb teha koera silmade kõrguselt.)