Aretus ja tervis

Tervis ja aretus käivad käsikäes

Kui Sa kutsikaostjana peaksid järjestama kolm omadust olulisuse järjekorras: hea tervis, hea iseloom, hea välimus, siis milline oleks Sinu valik? Milline on valik, mille on teinud kasvataja, kellelt kutsikat tahad osta? Vastus, et kõik on olulised, on loomulikult õige, kuid küsimus oli järjestamises.

Küsimuse võib esitada ka nii, mida vaatad esimesena pesakonna vanemate juures, kas seda, et vanemad on (mitme maa) tšempionid, või ootad pigem, et vanemad on terved ja hea iseloomuga? (Tiitlid ei ole pärilikud, iseloom ja tervis on)

Iga pesakond on aretussamm

Oluline oleks, et see oleks samm edasi ideaali poole. Ideaal ja tee selleni jõudmiseks võivad olla erinevad. Mida konkreetse pesakonnaga saavutada taheti, peaks suutma iga pesakonna omanik (kasvataja) kutsikaomanikule seletada. Tehes kutsikad vaid sellepärast, et “igal emasel peab olema pesakond” või et “kutsikad on nii armsad” või et “ma aretan näitusevõitjaid” on küll samm, aga kas tingimata edasisuunas?

Aretuse üks ja väga oluline eesmärk on aretada hea tervisega koeri. Välismaalt võime tuua näiteid, kus kutsikaostja on pöördunud kohtusse kasvataja vastu, seoses pärilike haiguste teadliku paljundamisega kasvataja poolt. Loomulikult on haigusi kõikide tõugude seas, probleemide all kannatavad ka mittetõukoerad (tean epileptikust puhtaverelist krantsi). Kasvataja ei saa näha ette kõike.

Tõukoerte puhul ilmnevad pärilikud genetilised haigused seda suurema tõenäosusega, mida rohkem on antud tõus kasutatud lähisugulusaretust. Probleem, mis muidu ei avalduks, ilmneb, kui kaks sama probleemi retsessiivsena kandvat koera kohtuvad. Suurem on selleks tõenäosus just lähisugulusaretuse korral.

Landseer

Landseer on üldiselt terve tõug. Õnneks.

Õnneks pole landseer liiga populaarne tõug – see tooks kaasa huvi “toota” pesakondi, et täita kasvavat nõudlust.
Vaadates kõrvalt, kuidas analoogne protsess on toimunud teiste hüperpopulaarsuse saavutanud tõugudega, kus vastutustundlikud kasvatajad maadlevad vähem vastutustundlike kasvatajate tegematajätmistest tulenevate tervise- ja iseloomuprobleemidega, võime vaid loota, et landseer ei saa kunagi liiga populaarseks.

CTP, tsüstinuuria, DM, MD, D-Locus, etc

Landseeridele saab teha väga erinevaid geeniteste.  Tänasel päeval võiks olulisteks nendest nimetada alljärgnevaid.

  • CTP (Canine Thrombopathia) autosomaalne retsessiivne verehüübimishäire. Oli aktuaalne 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate esimeses pooles. Kuna landseerikasvatajad vältisid probleemi edasiaretamist, siis potentsiaalsed kandjad jäävad jäljest kaugemale aretusajaloos ja nende edasiliikunud järglased on testitud terveteks. Tänasel päeval on mõtet testida vaid ühe konkreetse isase järglasi.
  • DM (Canine degenerative myelopathy) autosomaalne retsessiivne vanemas eas ilmneva lihaste degenereerumisega. Teema tõstatus 2015 sügisel ja selle osas täpset selgust ei ole. Praeguseks on aga ilmne, et probleem on multigeenne, kuna on koeri, kel on DM haiged, kuid kes elavad kõrge vanuseni ilma mingite lihasprobleemideta. DM test kontrollib vaid ühte konkreetset geeni.
  • MD (Muscular dystrophy) autosomaalne retsessiivne kutsikaeas avalduva lihaste düstroofiaga. Teema tõstatus 2015 oktoobris, kui vastav uurimus avaldati. Praeguseks on teada 2 pesakonda, kus see on avaldunud, mõlemad 2010 aastast, üks Saksamaal ja teine (ilmselt) Sveitsis.
  • Tsüstinuuria (Cystinuria) autosomaalne retsessiivne neeruhaigus, mida ekslikult seostatakse landseeridega. Ilmselt on põhjuseks see, et tsüstinuuria on (olnud) njuufade populatsioonis üsna levinud, ning valge-musta värvikombinatsiooni njuufadel on mõnel pool kutsutud ka landseeriks.
    Olen küsinud Euroopa ühelt suuremalt geeniteste tegevalt firmalt Laboklinilt 2 korda (5 aastase vaheajaga), kas on esinenud landseere-kandjaid ja vastus on, et ei ole. Seega, kui 10 viimase aasta jooksul pole testitud kandjaid, on vähetõenäoline, et see on teemaks. Kuid…testida ju võib. Jagame ju njuufadega kaugemas minevikus sama ajalugu.
  • D-locus test – testib halli värvi võimalikku “kandmist”. Valge-halle kutsikaid aeg-ajalt sünnib. Kuid seda väga-väga harva.

Mida soovitan tervise osas alati silmas pidada, kui landseeri hakkad valima

Fun

1. Kui lähedalt on koera vanemad omavahel seotud. Saksamaal ja mujalgi on sugulusaretusel väga ranged piirid .
Vaata sugupuudele otsa ja püüa leida/küsida infot kaugemale kui 3-4 generatsiooni. Oluline on ka, millised koerad korduvad. Kindlasti püüa uurida nende iseloomu ja tervise osas.

2. Kas vanemate küünar- ja puusaliigese röntgenuuring on tehtud ja mis on tulemused. Vaata ka vanavanemate tulemusi, ja kui saad, siis ka kaugemate eellaste tulemusi. 
Üldjuhul kasutatakse koeri puusatulemusega A, B ja C (kui ühel vanemal on C, siis et teisel peaks kindlasti olema A) ning küünarnukitulemusega 0 ja 1. 
Nendest näitajatest erinevate tulemuste korral uuri, miks on kasvataja nii teinud.
(Märkus – mõnel maal on hindamisskaalad teistsugused, näiteks Saksamaa A2 tähendab puusatulemust A tasemel 2.)

3. Olenevalt koera taustast võib olla mõistlik teha ka erinevaid muid uuringuid, nt OCD, silma- ja südameuuringud, geeniuuringud. Lisainfot tulemustest, nende interpreteerimisest, koerte taustast küsi kasvatajalt ja Tõuühingust.

Aretusprogramm

Lähtudes Prof. Walter Schlegeri ja teiste geneetikute soovitustest alustati Saksamaal Der Deutsche Landseer Club’is (DLC) projektiga, mille raames püüti landseeridel hoida sugulusaretuse koefitsienti COI alla 5% (tänapäeval isegi alla 3,5%).
Samal ajal jälgivad aretajad ka teist näitajat CAL, mille näit soovitatakse hoida üle 80% (tänapäeval isegi üle 85%).

Seda programmi on hakanud järgima enamus landseerikasvatajaid ja tõuühinguid. Nimetatud projekti loetakse esimeks õnnestunud sarnaseks projektiks, mida on ka FCI paneelil näitena välja toodud.

COI arvutamine

COI arvutamiseks on kõige parem kasutada mõnd vastavat programmi. Selliseid vabavaralisi leiab veebist, nende peamine miinus on (oli siis, kui neid uurisin), et nad ei võimalda säilitada suuremat hulka sugupuid.
Mõnede maade kennelliitude andmebaasid võimaldavad arvutada COI-d, kuid seda kahjuks vaid nende koerte ulatuses, kes on selles andmebaasis. Ka võime sealt leida vigu, mis tuleb sama koera nime erinevast kirjutamisest.

CAL arvutamine

CAL arvutamine on lihtne, tuleb vaadata koera sugupuud üle 5 eelneva sugupõlve ja lugeda üle,kui palju seal on erinevaid nimesid.

Paremaks esitamiseks antakse tulemus protsentidena. Geneetikute soovitus on hoida see number landseeride puhul üle 85%.
Näide: 5 põlvkonnas on kokku 62 esivanemat, kui neist erinevaid on näiteks 58, siis antud näite korral on CAL= 58/62 *100%= 93,55%

Miks nad "lähevad"

Tridette

Analüüsides mõned aastad tagasi landseeride andmebaasis surmapõhjusi ja vanust, mil landseerid “lähevad”, siis sain sellised tulemused:

  1. Vanus, keskmine ca 12 aastat. Kõige kauem elas landseer 19 aastani.
  2. Summaarselt vähi vormid. Keskmine vanus, mil vähk koera viib ca 9 aastat. Ei saa välja tuua ühte põhilist vähi vormi.
  3. Maokeerd. Keskmine vanus, mil koer selle põhjusega läheb, on ka ca 9 aastat. Maokeerust võib pääseda. Kui on õnne. Väga vähestel on hästi läinud.
  4. Muid põhjusi on ka, kuid eredalt midagi välja ei paista.