Tervis-Health

Landseer on üldiselt terve tõug. Õnneks.

Õnneks pole landseer liiga populaarne tõug - see tooks kaasa huvi "toota" pesakondi, et täita kasvavat nõudlust.
Vaadates kõrvalt, kuidas analoogne protsess on toimunud teiste hüperpopulaarsuse saavutanud tõugudega, kus vastutustundlikud kasvatajad maadlevad vähem vastutustundlike kasvatajate tegematajätmistest tulenevate tervise- ja iseloomuprobleemidega, võime vaid loota, et landseer ei saa kunagi liiga populaarseks.

Tervis ja aretus käivad käsikäes

Kui Sa kutsikaostjana peaksid järjestama kolm omadust olulisuse järjekorras: hea tervis, hea iseloom, hea välimus, siis milline oleks Sinu valik?
Milline on valik, mille on teinud kasvataja, kellelt kutsikat tahad osta?

Vastus, et kõik on olulised, on loomulikult õige, kuid küsimus oli järjestamises.

Küsimuse võib esitada ka nii, mida vaatad esimesena pesakonna vanemate juures, kas seda, et vanemad on (mitme maa) tšempionid, või ootad pigem, et vanemad on terved ja hea iseloomuga?

Miks nad "lähevad"

Analüüsides mõned aastad tagasi landseeride andmebaasis surmapõhjusi ja vanust, mil landseerid "lähevad", siis sain sellised tulemused:

1. Vanus, keskmine ca 12 aastat. Kõige kauem elas landseer 19 aastani.
2. Summaarselt vähi vormid. Keskmine vanus, mil vähk koera viib ca 9 aastat. Ei saa välja tuua ühte põhilist vähi vormi.
3. Maokeerd. Keskmine vanus, mil koer selle põhjusega läheb, on ka ca 9 aastat. Maokeerust võib pääseda. Kui on õnne. Väga vähestel on hästi läinud.
4. Muid põhjusi on ka, kuid eredalt midagi välja ei paista.

Mida soovitan tervise osas alati silmas pidada, kui landseeri ostad:

1. Kui lähedalt on koera vanemad omavahel seotud. Saksamaal ja mujalgi on sugulusaretusel väga ranged piirid - vaata menüüst Aretus.
Vaata sugupuudele otsa ja püüa leida/küsida infot kaugemale kui 3-4 generatsiooni. Oluline on ka, millised koerad korduvad. Kindlasti püüa uurida nende iseloomu ja tervise osas.

2. Kas vanemate küünarnuki ja puusauuring on tehtud ja mis on tulemused. Vaata ka vanavanemate tulemusi, ja kui saad, siis ka kaugemate eellaste tulemusi. 
Üldjuhul kasutatakse koeri puusatulemusega A, B ja C (kui ühel vanemal on C, siis et teisel peaks kindlasti olema A) ning küünarnukitulemusega 0 ja 1. 
Nendest näitajatest erinevate tulemuste korral uuri, miks on kasvataja nii teinud.
(Märkus - mõnel maal on hindamisskaalad teistsugused, näiteks Saksamaa A2 tähendab puusatulemust A tasemel 2.)

3. Olenevalt koera taustast võib olla mõistlik teha ka erinevaid muid uuringuid, nt OCD, silma- ja südameuuringud, geeniuuringud. Lisainfot tulemustest, nende interpreteerimisest, koerte taustast küsi Tõuühingust.

• DM - Canine degenerative myelopathy, pärilikkus: autosomaalne retsessiivne. Tegu on vanemas eas ilmneva lihaste degenereerumisega. Teema tõstatus 2015 sügisel ja selle osas täpset selgust ei ole. Praeguseks on aga ilmne, et probleem on multigeenne, kuna on koeri, kel on DM haiged, kuid kes elavad kõrge vanuseni ilma mingite lihasprobleemideta. DM test kontrollib vaid ühte konkreetset geeni.
• MD - Muscular dystrophy, pärilikkus: autosomaalne retsessiivne. Tegu on kutsikaeas avalduva lihaste düstroofiaga. Teema tõstatus 2015 oktoobris, kui vastav uurimus avaldati. Praeguseks on teada 2 pesakonda, kus see on avaldunud, mõlemad 2010 aastast, üks Saksamaal ja teine (ilmselt) Sveitsis. Ka see teema ei ole selge, kuna probleemi on ilmnenud nii vähe ja kahtlustatakse, et ka see pole vaid ühe geeniga määratud probleem.
• CTP - Canine Thrombopathia, pärilikkus: autosomaalne retsessiivne. Verehüübimatuse vorm. Selliseid kutsikaid sündis vahemikus 1995-1999 10 pesakonda (Hollandis ja Soomes). Alates 2006 on seda võimalik testida ja alates sellest ajast on teada vaid 2 pesakonda, kus on tehtud kandja-terve kombinatsioon. Neist on aretuses edasi läinud vaid üks koer, kes on testitud terveks, seega võime öelda, et selle probleemi on landseerid ületanud. Siiski soovitame testida neid koeri, kelle taga on seni teadaolevad kandjad ja kus ei ole vahepealseid lülisid testitud terveks.
• Cystinuria - Neeruhaigus, pärilikkus: autosomaalne retsessivne. Kuigi seda ei ole landseeride seas leitud (Laboklini andmetel), siiski landseerid teevad seda testi. Mõnikord on põhjuseks see, et landseerid on samades tõuühingutes newfoundlandi koertega, kus see teema on levinud.