Aretus-Breeding

Tervis ja aretus käivad käsikäes

Kui Sa kutsikaostjana peaksid järjestama kolm omadust olulisuse järjekorras: hea tervis, hea iseloom, hea välimus, siis milline oleks Sinu valik? Milline on valik, mille on teinud kasvataja, kellelt kutsikat tahad osta? Vastus, et kõik on olulised, on loomulikult õige, kuid küsimus oli järjestamises.

Küsimuse võib esitada ka nii, mida vaatad esimesena pesakonna vanemate juures, kas seda, et vanemad on (mitme maa) tšempionid, või ootad pigem, et vanemad on terved ja hea iseloomuga? (Tiitlid ei ole pärilikud, iseloom ja tervis on)

Iga pesakond on aretussamm

Oluline oleks, et see oleks samm edasi ideaali poole. Ideaal ja tee selleni jõudmiseks võivad olla erinevad. Mida konkreetse pesakonnaga saavutada taheti, peaks suutma iga pesakonna omanik (kasvataja) kutsikaomanikule seletada. Tehes kutsikad vaid sellepärast, et "igal emasel peab olema pesakond" või et "kutsikad on nii armsad" või et "ma aretan näitusevõitjaid" on küll samm, aga kas tingimata edasisuunas?

Aretuse üks ja väga oluline eesmärk on aretada hea tervisega koeri. Välismaalt võime tuua näiteid, kus kutsikaostja on pöördunud kohtusse kasvataja vastu, seoses pärilike haiguste teadliku paljundamisega kasvataja poolt. Loomulikult on haigusi kõikide tõugude seas, probleemide all kannatavad ka mittetõukoerad (tean epileptikust puhtaverelist krantsi). Kasvataja ei saa näha ette kõike.

Tõukoerte puhul ilmnevad pärilikud genetilised haigused seda suurema tõenäosusega, mida rohkem on antud tõus kasutatud lähisugulusaretust. Probleem, mis muidu ei avalduks, ilmneb, kui kaks sama probleemi retsessiivsena kandvat koera kohtuvad. Suurem on selleks tõenäosus just lähisugulusaretuse korral.

Aretusprogramm:

Lähtudes Prof. Walter Schlegeri ja teiste geneetikute soovitustest alustati Saksamaal Der Deutsche Landseer Club'is (DLC) projektiga, mille raames püüti landseeridel hoida sugulusaretuse koefitsienti COI alla 5% (tänapäeval isegi alla 3,5%).
Samal ajal jälgivad aretajad ka teist näitajat CAL, mille näit soovitatakse hoida üle 80% (tänapäeval isegi üle 85%).

Seda programmi on hakanud järgima enamus landseerikasvatajaid ja tõuühinguid. Nimetatud projekti loetakse esimeks õnnestunud sarnaseks projektiks, mida on ka FCI paneelil näitena välja toodud.

COI arvutamine:

COI arvutamiseks on kõige parem kasutada mõnd vastavat programmi. Selliseid vabavaralisi leiab veebist, nende peamine miinus on (oli siis, kui neid uurisin), et nad ei võimalda säilitada suuremat hulka sugupuid.
Mõnede maade kennelliitude andmebaasid võimaldavad arvutada COI-d, kuid seda kahjuks vaid nende koerte ulatuses, kes on selles andmebaasis. Ka võime sealt leida vigu, mis tuleb sama koera nime erinevast kirjutamisest.

CAL arvutamine

CAL arvutamine on lihtne, tuleb vaadata koera sugupuud üle 5 eelneva sugupõlve ja lugeda üle,kui palju seal on erinevaid nimesid.

Paremaks esitamiseks antakse tulemus protsentidena. Geneetikute soovitus on hoida see number landseeride puhul üle 85%.
Näide: 5 põlvkonnas on kokku 62 esivanemat, kui neist erinevaid on näiteks 58, siis antud näite korral on CAL= 58/62 *100%= 93,55%

Canine Thrombopathia, Cystinuria, DM, MD, D-Locus

Ülal on loetelu geenitestidest, mida landseeride puhul saab teha (seisuga 2016).
Canine Thrombopathia- veritsushaigus. Oli aktuaalseks teemaks 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate esimeses pooles. Kuna landseerikasvatajad vältisid probleemi edasiaretamist, siis potentsiaalsed kandjad jäävad jäljest kaugemale aretusajaloos ja nende edasiliikunud järglased on testitud terveteks.

Cystinuria - tsüstinuuria - neeruhaigus, mida ekslikult seostatakse landseeridega. Ilmselt on põhjuseks see, et tsüstinuuria on njuufade populatsioonis üsna levinud (on räägitud suurusjärgust 1/3 populatsioonist), ning valge-musta värvikombinatsiooni njuufadel on mõnel pool kutsutud ka landseeriks.
Olen küsinud Euroopa ühelt suuremalt geeniteste tegevalt firmalt Laboklinilt 2 korda (5 aastase vaheajaga), kas on esinenud landseere-kandjaid ja vastus on, et ei ole. Seega, kui 10 viimase aasta jooksul pole testitud kandjaid, on vähetõenäoline, et see on teemaks. Kuid...testida ju võib. Jagame ju njuufadega kaugemas minevikus sama ajalugu.

DM ja MD - värsked geenitestid landseeridele. DM ja MD mõlemad puudutavad lihaste degenereerumist. DM võib ilmneda vanemas eas, MD noores eas. Suheldes landseerikasvatajate ja -klubidega, on kuulda olnud kolmest pesakonnast Sveitsis/Saksamaal, kus on olnud MD kutsikaid. DM nähtudega üksikutest koertest on kosta olnud Prantsusmaalt ja Hollandist. Teisalt on üks DM haigeks testitud koer surnud 13-aastasena muudel põhjustel...
Hetkel on need teemad selgeks klaarimata ja kuniks olukord on selline, on tavaks "kandja" diagnoosi saanud koera paariline kontrollida, et ta kindlasti oleks "terve". Teste on siiski tehtud alles väga vähe.

D-locus test - testib halli värvi võimalikku "kandmist". Valge-halle kutsikaid aeg-ajalt sünnib. Kuid seda väga-väga harva.